Varstu järv 21.06

Kell kümme hommikul algas suure vihmasajuga 18. suvi minu elus. Päeval paistis palav päike ja viis mõtted jälle ujumisele. Õhtul sõitsime Varstusse, et seal järves ujuda. Vanasti olevat olnud ujumiskoht otse vallamaja ees, aga nüüd on liivarand, mänguväljak ja võrkpalliplats teisel pool järve metsa ääres. Et pidime auto niikuinii vallamaja ette jätma, ei viitsinud me randa kõndida ja läksime sisse ujuva sillakese pealt ja otsustasime koos väikse vennaga üle järve ujuda. Vesi oli suveperioodi kohta kahtlaselt külm, ilmselt seetõttu, et Varstu järvest voolab vana veski alt ja muudest ojadest pidevalt vett välja ja pinnal ei jõua päike vett soojendada. Üle järve polnud väga pikk maa, aga ujumisega läks kaua aega, venna hingetõmbed muutusid vahepeal päris lämbumisesarnaseks, aga jõudsime siiski elusalt teise otsa ja surusime varbad kaldaliiva. Päris rannaga ujumiskohas oli liiva, kalakesi, ronimispuu, riietuskabiin ja kõik mis vaja. Meile oli see ujumine peaaegu nagu sport, aga haruldaselt tore.