Ujumishooaja hilinenud avamine

Kui jää ära sulab, on selge, et käes on aeg ujuma minna! Läbi aastate on see juhtunud enam-vähen 11. aprillil ning mina sõpradega alati tublilt end hambad ristis neljakraadisesse vette kastnud. Vahel on see aktsioon küll edasi lükkunud. Ühel aastal olid talve jooksul näiteks kõik kodutiigi konnad jää alla ära surnud ning laipade keskel ujumine polnud sellel päeval plaanis. Sel aastal aga ei tahtnud jää kuidagi suvepuhkusele lahkuda. Päike oli juba kõrgel taevas, ilmad soojad, aga kiht jääd kattis ikkagi veel aprilli alguses veepinda. Otsisin meeleheitlikult lähimat avatud veega ujumiskohta, aga Tartus jõekaldal olles puudusid ujumisrõivad ja Jõgeval üldse ujumist kannatavad veekogud. Kuidas küll vaesed inimesed sealkandis suved üle elvad? Jäävaba vesi ning ujumisriietega mina kohtusime sel aastal esimest korda 22. aprillil. Teised minuga vette kahjuks kaasa ei tulnud, tuues rumalaid vabandusi nagu "vesi on liiga külm" ja "ilm on liiga vilu". Kui keegi küsib, kuidas vesi oli, siis ikka külm loomulikult, aga kuidas siis kevadel ikka teisiti. Viimase ujumise vabas vees aastal 2018 võiks teha täpselt kuue kuu pärast, 22. oktoobril.

Kahe aasta tagune kevadvesi on tänasel päeval ikka sama külm.