Ubajärv 16.06

Ubajärv on väga vana järv. Nii vana, et pool sellest on kinni kasvanud ja muutunud sooks. Järve esmamainimine pärineb 1386. aastast. See oli tähtis järv mõisnikele, sest sealt tuli nende peamine kala. Ubajärv on väga madal ja seal sai hästi kala püüda noota vedades.

Ubajärv on väga erilise veega järv. Veest tulles katab keha õhuke pruun turbakiht, mis väikeste kehakarvade külge takerdub ja vahel jääb keha veest libedaks. Seda põhjustavat üks mikroskoopiline vetikas, nagu teada saime.

Ükskord ammu, kui mu vanemad käisid Ubajärvel haabjaga sõitmas, tõusis järsku suur tuul ja torm, tekkis täitsa suur hirm, et järvelt ei saagi minema. Ka seekord, kui esimese ujumistiiru tegime, tuli järvelt suur tuul, mis kõrkjaid sasis.

Ubajärve ääres pole korralikku randa, aga ujumas on seal kogu aeg käidud. Ujumiseks kõlbas hästi üks kalameeste rajake, kus kuuse all seisis õng ja kõrkjates oli vaevalt äratuntav vana paat. Järvekallas oli mudane, aga siiski ilmselt kõige kõvem koht võrreldes muu soorannaga. Vesi oli väga soe ja madal, kaldast kaugel leidsime veest paar kändu, mille otsa ronida saime. Kalu me kahjuks ei näinud, aga veest leidsime ühe pehkinud käbi.

See oli üks väga kummaline ujumiskogemus.

Kolm hülgepoega

Ubajärve sooäär

Ujumisrada