Suur-Saarjärv ja Väike-Saarjärv 16. juuni

Perekond Saar oli parajasti teel Ähijärve ja Ubajärve ujuma, kui tee peal näitas silt Saarjärvede juurde. Keerasime kohe sisse, sest iga võimalus erinevates järvedes ujuda tuleb ära kasutada. Varsti nägimegi esimest järve, mille äärest oli värskelt hein maha niidetud. See oli väike Saarjärv, milles tegelikult saart ei olegi, ainult poolsaar.

Kui läksin metsa sisse riideid vahetama, nägin kohe teist järve, mis oli suur Saarjärv koos saarega. Läksin otse läbi metsa selle kaldale ja mõtlesin, et mingit randa pole aega leida, lähen siitsamast vette. Kalda ääres kasvasid soomättad, millest põlvini läbi vajusin, aga isa viskas mulle ühe kuivanud kadaka, mille jalgade alla panin. Istusin tükk aega mättal, jalad vees ja mõtlesin, kas minna või mitte minna. Kohe kaldas oli vesi juba väga sügav ja täis igasuguseid heinu, jalgadega põhja puutuda ei olnud mul mingit soovi. Libistasin ennast kõhuli mõnusalt soojasse soovette ja ujusin ühe ringi. See oli huvitav järv, aga natuke hirmus ka.

Väike Saarjärv oli hoopis teistsugune kui suur. Vesi polnud väga soine ja kalda ääres oli põhi kõva ja liivane. Üks asi oli siiski samamoodi - väga soe vesi. Sügavaks ei läinud ka väga ruttu ja mina polnud ainuke, kes siia ujuma julges tulla.

Järvede ääres oli väga rahulik ja ilus, mõned kohalikud tegid kaugemal tööd ja sõidutasid lapsi rolleriga, kõik nautisid laupäeva.

Saae Hipp suures Saarjärves

Väike Saarjärv

Kaks Saarelast saareta Saarjärves