Räpina järv on tõesti paisjärv ja miski ei pane tundma, et tegu oleks päris järvega. Vesi on hoopis teistsugune, täpselt Võhandu jõe vee moodi, külm ja pruun. Ainult et Räpina järv on väga suur võrreldes mõne teise paisjärvega ning kõik teavad, et Räpinas on järv. Ujumiskoha leidsime pargist, mis jääb Räpina kirikust ja bussijaamast üle tee. Seal oli kaks eraldi purret, mille peamisteks külastajateks olid vaid kalamehed. Vesi läks väga ruttu sügavaks ja poid olid ainult paari meetri kaugusel purretest. Isegi ühe purde juurest teiseni polnud poide järgi lubatud ujuda. Rannasoli natuke liiva, mille üle muru üritas võitu saada, istumispingid ning ronimispuu, mis oli minu jaoks liiga kõrge. Pargipuude tüvedel ja kõnniteel sibas tohutult väikeseid punaseid mardikaid, keda oli väga põnev jälgida.
