Alati, kui ujusime ühel päeval mitu järve, üritasime parima viimaseks jätta, aga kahjuks tihti see ei õnnestunud. 21. augustil aga saatis meid edu ning juba õhtuhämaruses leidsime imelise pisikese Räimi järve, millest sai meie suur lemmik. Kuigi ihu juba veidi külmetas vees ligunemisest, oli Räimi järve siidises soojas vees siiski mõnus ujuda. Rannas männipuude all oli riietuskabiin ja kuivkäimlagi. Liiva ujumiskohas ei olnud, aga seal oli vist kunagise purde betoonalus ning veepiirini kasvas muru. Vesi polnud pruunikas, nagu tavaliselt metsa-ja soojärvedes, vaid ilus läbipaistev ja soe. Järvepõhi oli kõva, muda esines alles kaugel kaldast, kus siiski veel vesi vaid kaelani ulatus. Räimi järve juurde võiks tee veel teinekordki viia.
