Peaaegu iga mõis on ehitatud kauni vaatega järve äärde. Kui järve pole olnud siis on mõisnik selle kaevanud või paisutanud. Ka Rogosi mõisa tagaaiast paistab ilus järv, mille kaldal on laululava, paadisild ja veidi kaugemal ka ujumiskoht. Et Rogosi mõisas toimusid Võrumaa Noorte Suvepäevad, millest ka mina osa võtsin, ei saanud ma lubada, et lahkun laagrist ilma järves ujumata. Ilmad olid pärast vihmaseid päevi üsna jahedad ning äärepealt poleks keegi mind ja mu sõbrannat ujuma lubanudki, aga koos oma noorsootöötajaga lubati meid siiski ujuma. Vesi oli üpris jahe, aga kui end liigutasime oli täitsa mõnus. Põhi oli kruusane ja kalda ääres oli kõva murukamar. Vesi oli läbipaistev ja valge, aga selle pinnakiht oli üleni kaetud rohelise õietolmuga, mille me segi lõime. Tekkis mõte ujuda üle järve, sest sinna polnud üldse pikk maa, aga meie noorsootöötaja ei tahtnud seda kuidagi lubada ning andis meiele krõpsupaki selle eest, et me sinna ei ujunud. See oli üks eriline ja natuke jahe ujumine.
