Punde järv 17.06

Pühapäevaõhtusel järvematkal avastasime esimesena Kuldre taga asuvat Punde järve, kus oli kalapüük keelatud, aga ujumine loodetavasti mitte. Ujumist keelavat silti polnud ja hüppasime paisjärve regulaatorilt sisse. Avalikku randa selle järve ääres polnud, ainult järveomaniku kodusild. Järv on päris suur, see kuulub samasse ürgjõe orgu nagu Lõõdla järv ja Uhtjärvgi. Ilmselt on seal tegeldud või tegeletakse praegugi kalakasvatusega. Vesi oli puhas ja seal ei kasvanud väga palju veetaimi.

Punde järvest üle tee asub Visela järv või siis Restu-Madise järv, mis on veel suurem, aga mille äärde ei vii ühtki rada, mis ei läheks läbi inimeste hoovi. Selle järve ääres oli veneaegne kalasöödatorn, kust paati toitu lasti ja siis seda järvel jagati. Sõitsime tervele järvele tiiru peale, aga ühtki ujumiskohta polnud. See valmistas väikese pettumuse. Küll aga nägime ilusat ja huvitava arhitektuuriga Restu meiereid, kus veel üheksakümnendatel küpsetati väga head leiba, mida müüdi Tartu turul. Nüüd on maja lagunenud ja segi pekstud, rõdul kasvavad kased. Lahkusime natuke kurvas meeleolus paremaid järvemaid otsima.

Punde järve sees

Ujumaminekut ei saa miski takistada

ERÄJÄRV

Kalasöödatorn Restu-Madise järves

Restu-Madise meierei