Kui umbes nelja-viie aasta eest esimest korda Mooste järves ujumas käisin, leidsin sealt Olaf Suuderi ja ühe helikunstniku, kes vee loksumist lindistas. Seekord nägime seal aga päeva esimest ujujat. Ma polnudki enam ainus, keda vesi huvitas. Lisaks ujujatele ja rannas ajaveetjatele nägin seal ka täpselt samasugust musta kassi, nagu veidi aja eest Võnnu poe juures. Ujumisele ssee siiski mingit halba märki külge ei jätnud. Vesi oli soe, põhjas jahe, aga rand oli väga meeldiv. Purdelt sai mitmest kohast redeliga vette ja maad mööda oli samuti hõlbus tulla, põhi oli kruusane ja kõva, mõnes kohas veidi vetikane. Moostesse tasub kindlasti tulla nii ainult ujumise kui ka mõisa ja muude põnevate asjade pärast.
