Liivajärv 09.08

Ma polnud kunagi Paganamaal käinud, hoolimata sellest, et see on üpris kodu lähedal, ei olnud isegi ükski kooli-ega perereis mind sinna varem viinud. Järveretk nüüs siis pidi viima. Kaardilt selgus, et Eesti poolel on ujumiskoht ainult Liivajärves. Kuigi nelja järve asemel pidi ujuda saama ainult ühes. Asusime teele, mina, mu ema, õde, vend ja haigete põlvedega vanaema. Viimasele osutus see retk eriti raskeks, sest kohale jõudes nägime, millises orus Liivajärv asub. Üks kallak viis teiseni, meie, noorte põlvedega lapsed, jooksime otse mäest alla, aga vanematele leidsime trepi. Tagasiteel katsetasime veel kolmandat ja laugemat teed, aa see tegi tohutu tiiru ja väsitas veel rohkem. Ujuda oli päris mõnus. Liivajärve nimi oli õigustatud, järvepõhi oli täiesti looduslikult liivane ja mõnus. Sügavaks läks ka väga kiiresti, aga see oli hea, sest nii sai purdelt ohutult vette hüpata. Ujusin ka päris järve keskele, aga ei tea, kas päris Läti poolele jõudsin või ei. Liivajärves ujumaskäik oli paras seiklus, aga ma sooviks seda kindlasti võib-olla mõne noorema kaaslasega korrata.