Kalijärv 02.07

Kalijärve ääres pole avalikku ujumiskohta, seda me teadsime juba sinna sõites. Asusime otsime head järveäärt, kust saaks niisama vette hüpata ja ära ujuda ning proovisin selleks kasutada Google Mapsi abi. Täiesti salakavala ja ettearvamatu programmina juhatas see meid kaardil suure teena märgitud rajale, mis osutus tegelikult põlluteeks, ilmselt ainult kevadel ja sügisel traktorite kasutatavaks. Sõitsime mööda seda rada, vapralt üle aukudest ja kraavidest, järv oli juba silmapiiril, aga siis sai järsku tee keset põldu otsa. See lõppes suure hunniku liivaga eikusagil. Pidime otsa ümber keerama ja tagasi sõitma.

Ujuda oli ikkagi vaja ja selleks sõitsime järveäärse maja hoovi, et ujumiseks luba küsida. Selgud, et seal rajab endale kodu meie kohaliku sõbra klassikaaslae, saime kiiresti jutule ja meid juhatati värskelt rajatavasse ujumiskohta Kalijärve otsarannas. Rannas oli paar meetrit liiva, aga pärast seda läks kohe sügavaks ja olime sattunud vesikuppude keskele, kust viis avaveele kitsas läbikäik. Ujusime tiiru ära, vesi tundus isegi natuke kevadiselt jahe, aga päris külmetama ei hakanud keegi.

Kalijärv on taas üks järv, mis on ligipääsmatu, kui just pole kohalikke sõpru või järveäärseid tuttavaid.