18. mai Osula järv -- punakaspruun külmunud sõber

Ühel jahedal laupäeval hulkusid kolm sõpra ja nende sõber-sünnipäevalaps Osulas ringi. See oli peopäev ja vananeva sõbra auks ostsime Osula poest 12 kõrrejooki, mida järve äärde ujumiskõrvaseks võtsime.

Osulas on ilus liivarand, aga pool riietuskabiinist on puudu. Järve ääres seisev kuivkäimla on samuti kummalise kuulsusega koht, aga paberit varudes täidab väärikalt oma funktsiooni. Järv on parajalt suur ja sügav, ilma liigse taimestikuta ja põhi on kõva. Et Osula on siiski üpris tsiviliseeritud koht, on vahel vedelenud rannas klaasikilde ja pudeleid, aga kauaks need sinna jäänud pole.

Vesi oli soe, välja arvatud päevitnud egiptuseskäinud sõbrale, kellele kohe pruun kananahk ihule tõusis ja ta kangestunult vette seisma jäi. Õnneks värskendasime teda kohe kerge veesõjaga ja hiljem rullisime liiva sees (kuuldes hiljem kaebusi, et kruus on kõrvas ja mujal pragudes). Ujusime ühe suure tiiru üle järve ja tagasi ka, sest teistel kallastel on vette ja veest välja ebamugav käia.

Osula on tore järv kohalikele, kus suvel end jahutada, aga see pole väga eriline ujumiskoht, mida kindlasti proovima peaks.

Üle järve ujumine tekitas liiga sportliku tunde, mis oli ühe vaba päeva kohta üleligne